Mõtsp QPt Vv t HGL
Mõts om ökosüstem, miä sais kuun kasuvidõ puiõga maast ja tuu elostigust (kasvistust, eläjist, seenist). Mõts om üteliisi puiõ elokund, miä om suurõmb ku 0,5 ha, kon puiõ korgus om üle 5 m ja puukruunõ alonõ pindala üle 10% kõgõst alast. Mõtsa mõistõ ala kuulu-ui puuviläaiaq ja liinapargiq.
Mõtsaga om katõt kõgõst maisõmaast 30%, a Maa aoluun om olnuq aigõ, ku mõtso all om olnuq puul kõgõst maisõmaast. Mõtsaq ommaq Maa elo jaos väega tähtsäq. Mõtson tegünes elos tarvilinõ orgaanilinõ ainõq ja muld ni mõtsaq hoitvaq taad mulda ärqhuhtmisõ iist; mõtsaq andvaq hapasnikku ja hoitvaq atmosfaari gaasilist kuunsaiso tasakaalun, mõtsaq mõotasõq vihma hulka ja vii juuskmist ni tossamist, ni tuuläbi ka kliimat.
Sisukõrd
- 1 Levik
- 1.1 Levik lakjuskraatõ perrä
- 2 Eesti mõtsapuuq
- 3 Tähtsüs inemisele
- 4 Mõtso maaharagominõ
- 5 Lätteq
- 6 Välislingiq
Levik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Mõtsa või läüdäq egält puult, kon om küländ vihma ja lämmind - vähämbält kats kuud aigo, ku lämmind om päält 10 kraadi. Mäkin kasusõq mõtsaq kooniq puupiiri korgusõni, ehk küünüseq nii korgõhe mäkkihe, kon viil puuq lämmä ja niiskusõ poolõst kassuq saavaq.
Levik lakjuskraatõ perrä[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- taiga ehk boreaalsõq mõtsaq 50–70 põh'alakjus
- parravüü mõtsaq 35–60 lakjus
- lähkütroopilidsõq mõtsaq 25–40 lakjus
- troopilidsõq mõtsaq 0–30 lakjus
Eesti mõtsapuuq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Miiq parravüü kõgõ hariligumbaq mõtsapuuq ommaq nõglapuist petäi, kuus ja katai kirsalehitsist puist kõiv, haav ja pai ni lajalehitsist puist tamm, pähn, saarnõ, vaher ja jallai. Päält puiõ kasuq miiq mõtson viil egäsugutsit puhmõ ja haino. Väega hariliguq ommaq näütüses mar'apuhmaq mustik, palohk ja mar'ahainost maasik.
Tähtsüs inemisele[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Päält tuu, et inemine saa mõtsast puud palotamisõs, ehitämises ja tüüstüse jaos, om mõtsal väega suur esteetiline väärtüs. Inemine saa mõtsan matkadaq, siini ja marjo kor'adaq, ja vapa aigo viitäq. Mõtsaq hoitvaq ja puhastasõq mulda, vett ja õhku, miä om ka inemise jaos hädätarvilik. Mõtsan saa inemine ollaq kavvõmbah liinast ja muust kunstligust tetüskeskkunnast ni rahustaq ja tervendäq umma miilt ja tundaq umma loomulikku luuduslist keskkunda, kost tä om peri.
Mõtsa väega suurõst tähtsüsest eesti ja soomõ-ugri inemiisile om põh'aligult kõnõlnuq ja kirotanuq semiootik Mikita Valdur.
Mõtso maaharagominõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Üle ilma, muuhulgan ka Eestin ja ümbretsõõri main, raotas mõtso väega pall'o, nii et mõtsa, ja esiqeränis vanna mõtsa, jääs maailman kõrrast veidembäs. Väega pall'oq inemiseq ommaq mõtsa ülearvo ragomisõ, esiqeränis lakõsragomisõ peräst väega murrõn ja tuust väega häiridüq. Eesti mõtsa kaitsõs tüütäseq mitmõq luuduskaitsõütisüseq. Vastakaalus mõtsa kõrrast suurõmbalõ ja jõhkrambalõ lakõsragomisõlõ, miä Eestin viimätsil aastakümnil tüüstüse ja äri huvvõ perrä ja riiklikkõ keskkunnaammõtidõ hääskitmisel sünnüs, om tegünüq kodaniguütisüs Eesti Metsa Abiks.
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- Mõtsasäädüs elektroonilidsen Riigi Teatajan
- Müõtsasäädüs (SK XI 2, 1)
